Juba nädal aega!!


Juba nädal aega!!

Kuigi meie Talu&Deli väikepood on olnud avatud alles nädal aega, siis minule isiklikult tundub see aeg palju pikem. Võtaks eepiliselt aega, et jõuaksin kõigist pisiprobleemidest kirjutada, aga tegelikult polegi seda teha vaja. Kõikide jamade keskel on ju ka kamaluga head ning just head uudised on need mida inimesed ei taha lugeda. Seega kiusan teid ja kirjutan seekord vaid heast!

Võrreldes esimeste päevadega oleme nüüdseks saanud oma kassad ja kaalud normaalselt tööle. Pole vaja enam kliendile otsa vaatamise asemel pilku häbist kaugusesse suunata, lootes parimat. Esimestel päevadel tekkis päris tihti piinlikke momente, kus kaalud ootamatult lakkasid töötamast. Ma ei räägi siinkohal, et üks kaal plõksis, vaid oli olukordi kus 2 kaalu olid rivist väljas nagu Mart Poom oma parimatel päevadel. Õnneks kliendid olid mõistvad ning ei hakanud silmi pööritama. Vähemalt avalikult mitte. Oldi mõsitvad ja positiivsed ning sooviti Talu&Deli kauplusele edu.

liha2

 

Peale pikka ootamist saime isegi muusikasüsteemi enam-vähem korda. ”Enam-vähem” siinkohal tähendab, et see töötab, aga mitte alati. Suurema osa ajast muusika siiski mängib ja suuremad tantsukarud saavad taktis kaasa kepsutada. Üks laupäeva õhtune duplikaat klient paluski meil muusikat kõvemaks kalibreerida, et ta saaks puusa nõksutada. Tegimegi nii ja nõksutaski. Avanes vägagi amüsantne pilt, mis surus päevaga kogunenud stressi nulli ja muige suule. Pean veel lisama, et nimetatud džentelmen ei ostnud kõigile üllatuseks mitte vägijooki, vaid 6 singi-juustu pirukat. Lõhnab nagu trendi värk! Seega öelge oma sõpradele edasi, et Tallinna tänavatel on praegusel ajal alkohol OUT ja pirukad IN.

Laupäev oli minu jaoks üldse revolutsiooniline päev, kuna pidin terve päev kassas olema. Kuu aega tagasi, kui hakkasin Talu&Deli poodi töötajaid otsima, öeldi mulle, et tegu on kamikaze missiooniga. Öeldi, et pika peale leiad küll inimesed, kuid siis on juba poepidamise isu läinud. Peab tõdema, et missioon ei ole veel läbi. Endiselt otsime kahte klienditeenindajat ja kuna meil on töökätest puudus, siis peab aeg-ajalt ise oma siidist käepaari välja sirutama. Tegelikult on väga muhe kogu actioni keskel olla ja klientidega suhelda/muljetada.  Võiksin julgelt lõigu esimeses lauses kasutatud sõna ”pidin” ära vahetada sõnaga ”sain”, kuid see on seal juba kivisse raiutud. Kahju.

Üldiselt spurdivad poes veedetud päevad valguskiirusel. Ilma märkmikusse vaatamata ma ei mäletakski mida siin 2-3 päeva tagasi tegin. Samas ilmselt ei mäletaks ma ka siis, kui poepidamise asemel teeksin midagi muud, aga lüürilisuse mõttes oli äge kirjutada. Meeskond, kelle kokku oleme saanud on lihtsalt viimase peal. Võib-olla hõiskan ma liiga vara, aga hetkel olen tõesti väga rahul. Igaüks on mingil määral isiksus ja oma vinkliga. Uusi ideid, kuidas asju paremini teha, heidetakse nagu katapuldiga kruusa. Proovi sa siis siin oma rida ajada. Vähemalt saime lõpuks pirukate hinnad üles riputatud! Näide:

saiahinnad

 

Sortiment meie poes aja jooksul aina kasvab ja proovime leida parima toodete kombinatsiooni, mis rahuldaks (mõningate eranditega) kõikide meeli ja keeli. Kindlasti ei suuda me rahuldada Kim Kardashiani soovi Raffaellodega toidetud faasanist, aga meie meeliülendavaid kapsarulle pakuksime talle meeleldi. Lisaks on meil menüüsse lisandunud päevasupp ja ka püreesupp. Tulge ja te ei kahetse!

Toredat nädala lõppu ja nautige sügist!