Talu&Deli toote kvaliteedist!


Talu&Deli toote kvaliteedist!

Seekordne postitus on enamasti pühendatud meie Talu&Deli kaupluse tootekvaliteedile. Vestan teile faktiliselt toodete telgitagustest ja üldse sellest kuidas miski letile jõuab. Kinnitage turvavöö ja laske eraanil ennast lummata :)

Esiteks mainin kohe ära, et Talu&Deli letil olevad toidud on tehtud koduköögi printsiibi alusel(kui üldse selline mõiste eksisteerib). Minu mõistuse kohaselt tähendab see, et toidud on tehtud köögis valmis ainut selleks, et neid kohe müüa. Mitte siis päevi hiljem soojendada või külmutada ja siis uuesti müüa. Kõik mis me teeme on tehtud selleks, et kohe letile panna. Eesti suurim toidupoekett Selver reklaamib ennast, kui ”Koduköök’-i, kuid ma ei arva, et kuu aega sügavkülmas olnud viineripirukad või Eesti suurimas massiköögis masinate poolt tehtud salateid võiks nii nimetada. Sildistaksin selle puhtalt massitootmiseks. Loomulikult teisiti nad ei saakski oma 40+ poodi varustada, aga kutsuda end ”Koduköögiks” on piinlik. Võiksin veel pikalt Selveri ja teiste suurte toidukettide telgitagustest rääkida ja klatsida, aga see oleks juba kibestumisakt. Suurim soov oleks, et kõigil toidupoodidel läheks hästi, sest ühel või teisel moel oleme me kõik ühes paadis.

Keskendun nüüd meie Talu&Deli poele! Suurem osa meie kulinaariatoodetest valmib meie oma köögis. Igapäevaselt aitab meid ka Lavendli Köök, kes valmistab meie oma retseptide järgi koduseid kotlette ja teisi vigureid. Lavendli köök oli poe taasavamisel meie põhiline tugiisik, sest nende köök on palju suurem, kui meie oma. Seal said meie kokad realiseerida ideid, mis meelel mõlkusid. Nüüd on need meelel mõlkunud ideed üle toodud Talu&Deli kööki. Kokad eesotsas Peetriga alustavad tööpäeva hommikul, mil valmivad pudrud ja omletid ning lõpetavad pärastlõunal. Selle ajaga poolduvad erinevad pajaroad, pastad, lihad jne. Tihti juhtub, et täpselt kell 12, mil algab suurem rahvavool, ei ole kõik valmistoidud(selle ajal veel teismelised) veel ahjugi jõudnud. Töömaht ja klientide arv on lihtsalt nii palju kasvanud, et kogused aina suurenevad ja seeläbi ka köögi väljalaske võime on käeraudadesse aheldatud.

talublogvol6-6

Kuna meie Talu&Deli toit valmib alates porru ja kartuli lõikamisest kuni pipra ja tüümiani doseerimiseni käsitsi, siis tahes tahtmata võib toidu maitse päeviti kergelt erineda. Vahel esineb, et porgandi jupid salatites on eilsest suuremad või tatrasalat ”Õnne 13”-likult mage. Inimene pole masin ja sestap õrnu retseptilt kõrvalekaldumisi tuleb ikka ette. Koduköögi miinus ongi mõningane toidu ebastabiilne kavaliteet. Kokad on kindlad piirid ja määrad ette andnud, aga kui köögis Pharell Williams ikka oma ”Happy”t laulab, siis puusaniksud panevad ka käed teises rütmis tööle. Üldiselt pole meile kaebusi peaaegu üldse tulnud ja söök maiseb alati hästi!

Toorained oma toitudele leiame läbi mitmete erinevate pakkujate. Tihti tellime köögivilju nõnda, et osa paneme müüki ja osa läheb kohe operatsioonituppa noa alla. Liha tellime täpselt nii nagu saada on. Näiteks Saaremaa lihaveiseid vormistatakse lihaks vaid 2 korda aastas ja pole mingit moodi võimalik seda pidevalt letil hoida. Viimasel ajal oleme üha enam ja enam hakanud sisseostma Ida-Virumaalt päris Sigwari tooteid. Tõesliselt maitsev ja naturaalne kraam. Mulle isiklikult poevad eriti naha vahele nende verivorstid ja täissuitsuvorst! Jaanuarist on plaanis ka meie juustu valikut laialdaselt kasvatada. Eestis on tegelikult palju häid juustufarme ja tehakse pikka paid väärt tooteid küll ja küll.

Toorainete kvaliteet, nagu ka meie valmistoitude kvaliteet, võib aeg-ajalt varieeruda. Eriti kehtib see naturaalsete toodetega. Aastaajad on erinevad ja kui miski kasvab kasvuhoonest väljaspool, siis ka sademete hulk ja muud faktorid teevad zonglöörides oma töö. Niisamuti on lihaga. Kui ikka kraanuleid sisse ei toideta, siis mõni farm toidab oma loomi ühtemoodi ja teine tesitmoodi. Ma ei räägi siinkohal, et lammastele antakse plutooniumi ja lõhed saavad Fukushima juurest leitud uraaniumi, vaid seda, et erinevas Eesti paigus on ka erinevad võimalused. Ida-Virumaa kitsed ei söö alati sama toitu mida Saaremaa kitsed jne.

talublogvol6-1

Arvestades, et mitte ühelegi toidule me säilitusaineid ei pane, siis on probleemiks ka toidu kiire riknemine. Samas on meil oma kokad ja oma arvestus ning seeläbi ei ole suurkorporatsiooni mentaliteeti, et kõik peab käima täiesti kindlat rada pidi. Meie vaatame kuidas läheb ja seejärel teeme plaanid järgmiseks korraks. Samuti ei proovi me oma tootekvaliteeti peita liigsete maitseainetega. Meie pasteet on võib-olla mõne arust(pole kunagi küll kuulnud) natukene maitsetum, kui mõni teine sort, kuid see-eest pole sinna lisatud ühtki maitsetugevdajat. Minu sakslasest sõber tegi mõned aastad tagasi katse. Ta ei söönud 3 kuud mitte grammigi soola ega pipart ega ka mite ühtegi teist maitseainet what so ever. Ostis kõik asjad täiesti toorelt ja küpsetas kodus magedalt(meie arvamuse kohaselt). Heroiliselt pidaski ta sõna ja suutis pidada vastu. 3. kuu möödudes tegime ühise suure söömingu, kus olid söögid mida me kõik igapäevaselt manustame. Absoluutselt kõik, mis teiste jaoks vahest tundus magegi, oli tema jaoks kaugelt liiga soolane. Lugenuks sellest katsest kuskilt teadusajakirjast, siis ei usuks. Kui aga oma hea ja usaldusväärne sõber on seda sinu silme all teinud, siis ei jää midagi muud üle, kui pea norgus nentida: Meid on maitseainetega ära rikutud! Loomulikult ma armastan soolast sööki edasi, nii et moraal on loodetavasti rohkem teile :)

Meie poodi külastades alati küsige meie super ägedatelt teenindajatelt koostist ja soovitusi. Maitsemeel on neil väga hea ja petma nad teid ei hakka. Kui miski ikka on nende arust liialt pehme,soolane,kõva või turris, siis seda nad teile ka ütlevad. Järgmisel nädalal kirjutan meie jõuludest ja seniks viige ennast jõulumeeleollu!