Välismaalased meie poes


Välismaalased meie poes

Hei hoo kõik hea maitsemeelega sõbrad! Paslik oleks postitust alustada soovides teile kõigile Talu&Deli poolt vägevat ja kannatuste vaba talve. Meie, eestlased, oleme talvega läbi aastate harjunud ja kui närvikava paigas(subjektiivne), siis ei tee sellest suurt numbrit. Välismaalastega on aga asjad teisiti.

Arutades meie ultratest klienditeenindajate Triinu ja Kertuga, leidsime, et välismaalastest kliente võib meil käia koguni 5% üldmassist. Talu&Deli väikepoe kohta on seda kogukalt. Mina isiklikult olen peale eurooplaste kokkupuutunud klientidega Aasiast, Põhja-Ameerikast, Aafrikast ja Austraaliast. Kui minu vanaema, olles kunagi Kundas poe juhataja, oleks sellise lause 30 aastat tagasi välja käinud, siis oleks ta olnud terve Lääne-Virumaa kõige kõvem tegija. Või oleks ta lihtsalt vahistatud. Tänapäeval on see tavaline, et suure osa  klientuurist moodustavad välismaalased ja oskus nendega suhelda on hädavajalik. Siinkohal ma ei räägi venelastest, sest vene keel ja harjumused on evolutsiooni käigus üsna hästi selgeks õpitud.

Laupäeva hommikul letis olles kohtusin mehega, kes oli pärit Libeeriast. Wikipediat kasutanuna tean Libeeriast nüüd arvatavasti rohkem, kui teie. Kui tahate samadele kõrgustele tõusta, siis googeldage niisamuti. Igatahes on mees Eestis tegemas teadustööd ja rääkis isegi suti eesti keelt. Kuigi laupäev oli suhteliselt soe ja lund ei pritsinud, siis libeerlase jaoks oli tegu justkui apokalüpsisega. Jõi leti ees 2 teed ja ostis kolmanda tee peale. Rääkis veel, et toas temperatuur ei tõuse üle 24. kraadi, kuigi kõigi radikate ja puhurite põsed on punnis. Kui inimene on harjunud +30ga, siis on see täiesti arusaadav. Meie ilmselt oleksime tema kodumaal hädas vastupidisega.

Eelmise nädala reedel ilmus korraga meie Talu&Deli poodi terve trobikond Singapuri tüdrukuid. Tundsid elvavat huvi iga piruka ja saiakese kohta. Selgitasin neile oma 10 minutit, mis pirukate sees on ja kuidas need on tehtud ja kes need tegi ja mitu tükki ma neid igapäevaselt ise söön. Tüdrukud ütlesid, et Eestis olles ongi toitudest just saiakesed neile enim muljet avaldanud. Singapuris pidi saia maitse meenutama plastikut ja ainult eksporditud saiad/pagarid on maitsmist väärt. Igaksjuhuks ei hakanud ma neid sõnu meie pagaritele edasi ütlema, sest teades Singapuri palku, hakkaks vist nii mõnigi pileteid vaatama. Seejärel sööme juba kõik plastikut.

taludeliblog4-2

Välismaalastest kliente käib meil tihedalt, kuid on olnud ka 2 inimest, kes on ise tööd otsinud. Mõlemad tundusid korralikud ja enrgeetilsed, kuid kuna me hetkel vajame vaid klienditeenindajaid, siis olen pidanud mõlemale ära ütlema. Arvestades, et meie värbamisprotsess kulges viisakalt öeldes nutuselt, siis poleks mul selle vastu midagi, kui mõni võõrriigi kodanik oleks meie meeskonnas esindatud. Mõned võib olla siin mossitavad ja limpsivad vurre, et meil endalgi palju inimesi, kellel pole tööd, aga see argument on minu jaoks surnud. Eesti inimesed lihtsalt ei taha enam nn. lihttööd teha. Välistööjõuga on aga nii, et eesti keele oskus on siiski A ja tema sõber O ning ilma selleta ei saa kuidagi aktiivset klienditeenindustööd teha. Saan aru, et inimesed on võimalised õppima ja arenema, kuid riski võttes eeldusel, et keel on paar kuu pärast suus, oleks pigem rumal. Ja ema on mulle alati öelnud, et ma pole rumal poiss.

Olge ikka üksteise vastu lugupidavad ja suhelge välismaalastega, kui selline võimalus tekib. Kuuleb palju palju huvitavat ja annab nii mõnegi mõtte, et elu natukenegi teise nurga alt vaadata. Ise pikalt Eestimaa munalt eemal elades tunnen, et eestlastel on küll ja küll, mida välismaalased kadestavad. Räägime siis nendega ja panema nad veel rohkem kadestama :) Sellega minu propaganda ka lõppeb!

Olge kõik toredad vuntsid ja patsid ning tulge meile külla!